{"id":8,"date":"2009-09-03T15:17:58","date_gmt":"2009-09-03T12:17:58","guid":{"rendered":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/?page_id=8"},"modified":"2011-04-16T14:10:00","modified_gmt":"2011-04-16T11:10:00","slug":"bowling","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/?page_id=8","title":{"rendered":"Bowling"},"content":{"rendered":"

M\u00e4ngust<\/span><\/strong><\/p>\n

Bowling on tegelikult imelihtne. Tuleb vaid kuuli m\u00f6\u00f6da rada veeretada ning kurikad pikali l\u00fc\u00fca. Selline lihtsus ongi peamine p\u00f5hjus, miks see m\u00e4ng on olnud hinnatud miljonite inimeste poolt tuh andete aastate v\u00e4ltel.<\/p>\n

\n

Ajalugu<\/span><\/strong><\/p>\n

Bowlingu kuule ja kurikaid on leitud n\u00e4iteks ka iidsete Egiptuse valitsejate hauakambritest, mis loodi juba 5 200 aastat e.kr. Vanad pol\u00fcneeslased m\u00e4ngisid radade peal, mis olid umbes 18 meetrit pikad (sama pikkus nagu ka t\u00e4nap\u00e4evastel radadel).\"Bowling<\/span><\/strong> See m\u00e4ng on olnud ka osaks teatud usutseremooniates neljanda sajandi Saksamaal. Inimene, kes suutis kurikad pikali visata, oli puhas. Kes seda aga ei suutnud, pidid pattu kahetsema. Isegi Martin Luther harrastas seda spordiala. Inglise kuningad Edward II ja Richard II keelasid seesuguse tegevuse \u00e4ra, kuna v\u00e4itsid, et see haarab liiga suure osa nende alamate p\u00e4evasest tegevusest. Nii m\u00e4ngiti bowlingut pisut erinevate reeglite j\u00e4rgi k\u00f5ikjal. \u00dchtsed reeglid m\u00e4ngule kehtestati ameeriklaste poolt aga aastal 1895.<\/p>\n

\n

Varustus<\/span><\/strong><\/p>\n

Bowlingu varustus on j\u00e4\u00e4nud viimase sajandi jooksul sisuliselt samaks.<\/p>\n

\"kurikad\"K<\/strong>UUL <\/strong>on kerakujuline \u00fcmberm\u00f5\u00f5duga 68,6 cm. Kuule on erinevates kaaludes vahemikus kaheksast kuueteistk\u00fcmne naelani (3,6 kg – 7,3 kg). Kuuli kaal naelades ongi see salap\u00e4rane number kuuli peal.<\/p>\n

KURIKAS<\/strong> on 38 cm k\u00f5rge, 12 cm lai ja kaalub umbes 1,6 kg.<\/p>\n

RADA <\/strong>on t\u00e4nap\u00e4eval kaetud paksu laminaatkattega. Raja pikkuseks on 18,29 maja laiuseks 106,7 cm. (Bowlingurada peab olema tasapinnas millimeetrise t\u00e4psusega!)<\/p>\n

\n

Punktiarvestus<\/span><\/strong><\/p>\n

Kurikad asetatakse rajale kolmnurgakujuliselt. Juhtkurikas, ehk see, mis asetseb m\u00e4ngijale k\u00f5ige l\u00e4hemal, on kurikas nr 1. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kannavad numbreid 2st 10ni. \u00dcks m\u00e4ng koosneb k\u00fcmnest frame’ist (loe: freim). Iga frame’i alguses on k\u00f5ik k\u00fcmme kurikat p\u00fcsti asetatud. M\u00e4ngija \u00fclesanne on nad pikali visata. Kui see \u00f5nnestub juba esimese viskega, on tulemuseks strike (loe: straik) ning frame on m\u00e4ngitud. Kui aga p\u00e4rast esimest viset on j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud veel seisvaid kurikaid, on m\u00e4ngijal v\u00f5imalus visata veel teinegi kord. Kui teise viskega suudab m\u00e4ngija k\u00f5ik p\u00fcsti j\u00e4\u00e4nud kurikad pikali visata, on tegemist spare’iga (loe: speer). Kui ka p\u00e4rast teist viset on m\u00f5ni kurikas p\u00fcsti j\u00e4\u00e4nud, saab m\u00e4ngija punkte vastavalt pikali kukkunud kurikate arvule. Spare’i puhul saab m\u00e4ngija 10 punkti pluss j\u00e4rgmise kuuliga visatud kurikate arv.Kui n\u00e4iteks m\u00e4ngija, kes p\u00e4rast spare’i viskamist saab j\u00e4rgmise kuuliga pikali kuus kurikat, saab oma eelnevalt visatud spere’i eest kirja 16 punkti (10 + 6).<\/p>\n

Strike (k\u00f5ik kurikad esimese viskega) omakorda t\u00e4hendab, et m\u00e4ngija saab k\u00fcmme punkti + j\u00e4rgmise kahe kuuliga visatud punktide arv.<\/p>\n

Oletame, et p\u00e4rast strike’i viskamist saab m\u00e4ngija j\u00e4rgmise kuuliga pikali 5 kurikat ning sellele j\u00e4rgneva kuuliga 3. Seega saab ta enne visatud strike’i eest 10+5+3, ehk 18 punkti. Nii liidetaksegi iga j\u00e4rgmise frame’i tulemus eelmiste tulemustega kokku kuni l\u00f5puks moodustub m\u00e4ngu l\u00f5ppskoor k\u00fcmnenda frame’i kasti. Kui viimases frame’is saavutatakse spare, saab m\u00e4ngija v\u00f5imaluse visata veel kolmaski kuul, et oleks v\u00f5imalik spare’i eest vastavalt ka punkte anda. Sama kehtib ka strike’i puhul.<\/p>\n

Erijuhuks v\u00f5ib nimetada olukorda, kus p\u00fcsti j\u00e4\u00e4nud kurikaid on keeruline j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud viskega korraga tabada. Seda olukorda nimetatakse split’iks.<\/p>\n

Allikas: http:\/\/www.bowlingclub.ee\/sisu.php?lang=est&club=1&page=25<\/address>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

M\u00e4ngust Bowling on tegelikult imelihtne. Tuleb vaid kuuli m\u00f6\u00f6da rada veeretada ning kurikad pikali l\u00fc\u00fca. Selline lihtsus ongi peamine p\u00f5hjus, miks see m\u00e4ng on olnud hinnatud miljonite inimeste poolt tuh andete aastate v\u00e4ltel. Ajalugu Bowlingu kuule ja kurikaid on leitud n\u00e4iteks ka iidsete Egiptuse valitsejate hauakambritest, mis loodi juba 5 200 aastat e.kr. Vanad pol\u00fcneeslased […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":4,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/8"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8"}],"version-history":[{"count":34,"href":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":480,"href":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/480"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}