\u00dcks populaarsemaid noolem\u00e4nge on “301”, “501” ja teised “x01” suurema algsummaga m\u00e4ngud. Nii 301 kui ka 501 m\u00e4ngude p\u00f5him\u00f5tteks on iga viskega algsummast punkte alla lahutada. M\u00e4ngu v\u00f5itjaks osutub m\u00e4ngija, kes saab oma punktid esimesena t\u00e4pselt nulli.<\/p>\n
\n
M\u00e4ngu reeglid 1. Iga m\u00e4ngu alustatakse 301 (501) punktist. M\u00e4ngu m\u00f5tteks on algsummast punkte lahutada ja iga j\u00e4rgneva viske j\u00e4rel lahutada punktid j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4nud summast. M\u00e4nge 301 ja 501 m\u00e4ngitakse tavaliselt individuaalselt kahe m\u00e4ngija vahel. V\u00f5istkondlikult m\u00e4ngides tuleks alustada suuremast algsummast, kas 501, 701 v\u00f5i 1001 s\u00f5ltumata v\u00f5istkonna suurusest.<\/p>\n 2. Turniiridel alustatakse m\u00e4nge tavaliselt otsealgusega (open in) ehk \u00fcksk\u00f5ik milliste punktidega. On ka alternatiiv. M\u00e4ngu v\u00f5ib alustada ka suvalise duubliga (doubel in).<\/p>\n 3. M\u00e4ngu v\u00f5itjaks on m\u00e4ngija, kes j\u00f5uab oma punktidega esimesena t\u00e4pselt nulli.<\/p>\n 4. Kui m\u00e4ngu l\u00f5puks on valitud duubel-l\u00f5pp (double-out), siis osutub v\u00f5itjaks m\u00e4ngija, kes saab oma punktid duubliga v\u00f5i keskusega t\u00e4pselt nulli<\/p>\n 5. Keskust (bulleyes) loetakse duubel 25-ks (50)<\/p>\n 6. Kui viske summa on suurem, kui vaja t\u00e4pselt nulli saamiseks, siis j\u00e4\u00e4vad punktid samaks, kui olid enne viimase ringi viset.<\/p>\n 7. Iga m\u00e4ngu kutsutakse “etapiks”. Kolm etappi moodustavad mat\u0161i ja l\u00f5plikuks v\u00f5itjaks on m\u00e4ngija, kes l\u00f5petab esimesena 2 etappi (kolmest parem). Mat\u0161i v\u00f5ib pidada ka rohkemate etappidega.<\/p>\n M\u00c4RKUSED: Kui m\u00e4ngitakse individuaalv\u00f5istlus kahe m\u00e4ngijaga, siis m\u00e4ngu 301 alustatakse duubliga (double-in) ja 501 otsealgusega (open-in).<\/p>\n M\u00e4ngu alustab see, kes tabab \u00fche noolega k\u00f5ige l\u00e4hemale keskusele. Kes esimesena aga keskust viskama hakkab, selgub loosiga. Kuigi ka m\u00e4ngu alustajat v\u00f5ib loosiga v\u00e4lja selgitada. Tavap\u00e4rane reegel on ka see, et j\u00e4rgmist m\u00e4ngu alustab eelmise m\u00e4ngu kaotaja. Samas v\u00f5ib m\u00e4nge alustada ka korda m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n \n Lauajalgpall Ajalugu<\/span><\/strong><\/p>\n K\u00f5ik algas primitiivselt – puust kast, pulgad ning palju fantaasiat. M\u00e4ng mida tuntakse lauajalgpalli nime all on suure t\u00f5en\u00e4osusega saanud alguse 1920 ndatel Saksamaalt. “ilmselt” sellep\u00e4rast, et umbes samal ajal t\u00f6\u00f6tasid ka prantslased sarnase m\u00e4ngu kallal. Suurimat populaarsust oma algusaastail saavutas lauajalgpall siiski Saksamaal. Juba m\u00e4ngu algusaastail oli praktiliselt igas k\u00fclas oma lauajalgpallitiim.<\/p>\n Parimatel lauajalgpalliv\u00f5istkondadel olid omad klubihooned kohe “\u00f5ige” jalgpalliv\u00e4ljaku k\u00f5rval v\u00f5i siis koguneti m\u00f5nda l\u00e4hedal asuvasse baari, t\u00e4histama oma kodumeeskonna v\u00f5ite. M\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes olid pea k\u00f5ikides jalgpalliga l\u00e4hedalt seotud pubides ning klubides omad lauajalgpalli lauad, mida kutsuti “kickeriteks”. Sellise nimega tuntakse Saksamaal lauajalgpalli t\u00e4naseni. Esimesed Saksa lauajalgpallilauad olid v\u00e4ga primitiivsed- t\u00e4isnurkne puidust karp viinerist m\u00e4nguv\u00e4ljak, varras, millele kinnituvad m\u00e4ngijad oli tehtud puust, samuti ka selle k\u00fclge “blokina” kinnituvad “m\u00e4ngijad”.V\u00e4ravad olid l\u00f5igatud puidust kasti otstesse, ning v\u00e4ravav\u00f5rguks riidest tasku. Laudu valmistasid klubi liikmed ise v\u00f5i telliti t\u00f6\u00f6 kohalikult puusepalt.<\/p>\n Peale Teist Maailmas\u00f5da, alustasid mitmed firmad m\u00fcntidega t\u00f6\u00f6tavate “kickerite” tootmist.Alguses n\u00e4gid m\u00e4ngud v\u00e4liselt v\u00e4lja v\u00e4ga erinevad ,kuna tootjaid oli palju ja igal neist olid oma ideed, milline peaks olema m\u00e4ngu disain.<\/p>\n Samal ajal alustasid ka itaallased ja prantslased oma mudelite tootmist. Prantslasi v\u00f5ib pidada teleskoopvarraste idee autoriteks ning rakendajateks.<\/p>\n Ameerika \u00dchendriikidesse imporditi esimene lauajalgpalli laud 1955 aastal, kuid esialgu m\u00e4ng suurt populaarsust seal ei saavutanud. Kuuek\u00fcmmnendatel, mil Euroopas oli lauajalgpall saavutanud juba arvestatava populaarsuse, oli huvi m\u00e4ngu vastu USAs ikka veel kasin. Kuid aasta aastalt kasvas populaarsus ka seal. Selle p\u00f5hjuseks peetakse Ameerika s\u00f5dureid, kes peale naasmist Euroopast, kus neil oli palju kokkupuutumist lauajalgpalliga, saabusid oma kodupaikadesse \u00fcle Ameerika. 1969. aastat v\u00f5ib pidada aastaks, mil algas lauajalgpalli v\u00f5iduk\u00e4ik Ameerikas.<\/p>\n \u00dcheksak\u00fcmmnendate alguses olid p\u00fcsti pandud \u00fcksikud lauad, \u00fcks neist toonases populaarses \u00f6\u00f6klubis “Piraat” , hiljem on m\u00f5ned lauad olnud m\u00f5ningates pubides, n\u00e4iteks “Bulldogis”.<\/p>\n T\u00e4naseks on asi niikaugele j\u00f5udnud, et lauajalgpall on ka Eestis omale hulga poolehoidjaid ning ka aktiivseid harrastajaid leidnud.Pea k\u00f5ikides suuremates linnades on huvilistel v\u00f5imalus lauajalgpalli m\u00e4ngida.Suurema kandepinna on lauajalgpall leidnud Tartus ja Tallinnas, kus ka toimuvad regulaarsed turniirid.<\/p>\n V\u00e4iksematest kohtadest toimub aktiivne tegevus J\u00e4rva-Jaanis, Koerus ning Roosna-Allikul. J\u00e4rgmise sammuna soovime hakata korraldama Eesti meistriv\u00f5istlusi ning osaleda ka m\u00f5nel rahvusvahelisel turniiril.<\/p>\n Alates 2006 aastast on Eesti Lauajalgpalli Liit ka rahvusvahelise alaliidu liige.<\/p>\n M\u00e4ngu reeglid<\/span><\/strong><\/p>\n Reeglina m\u00e4ngitakse lauajalgpalli kaks kahe vastu, kuid \u00fcsna populaarne on ka m\u00e4ng \u00fcks \u00fche vastu. Pikka aega on nii Euroopas, kui ka Ameerikas korraldatud erinevaid suurv\u00f5istlusi- riikide meistriv\u00f5istlusi, ning lisaks ka tiitliv\u00f5istlusi(EM,MM). Peale eelpool toodute toimuvad veel nn. rahaturniirid, kus auhinnafondid on p\u00e4ris kopsakad.Nii m\u00f5neski riigis(nt. Inglismaal) on omad m\u00e4ngijate nn rankingutabelid, kus siis m\u00e4ngijad on asetatud pingeritta vastavalt saadud punktidele, mida saadakse erinevatel turniiridel osaledes.<\/p>\n Lauajalgpallis pole \u00fclemaailmseid \u00fchtseid kindlaid reegleid, vaid need erinevad piirkonniti. Lisaks sellele on veel olemas erinevaid laudade t\u00fc\u00fcbid(nt Harvard,Tornado), mille puhul kehtivad erinevad reeglid. Allj\u00e4rgnevalt toome \u00e4ra lihtsustatud reeglid, mis kehtivad pubides ja baarides.<\/p>\n T\u00e4ielikud lauajalgpallireeglid(ingliskeelsed) leiad siit!<\/p>\n Reeglid p\u00f5hinevad Oxfordi \u00dcli\u00f5pilaste Lauajalgpalli Klubi reeglitel.<\/p>\n 1. M\u00e4ng k\u00e4ib tavaliselt viie v\u00e4ravani v\u00f5i k\u00fcmnest parem. (See on otseses s\u00f5ltuvuses pallide arvust, mis olemasolevas m\u00e4ngus kasutada on)<\/p>\n 2. “Spinnimine” on keelatud! \u00dchtegi figuuri ei tohi enne, ega p\u00e4rast l\u00f6\u00f6ki p\u00f6\u00f6rata rohkem, kui 360 kraadi.<\/p>\n 3. Laud peab p\u00fcsima paigal, laua “raputamine” on keelatud!<\/p>\n 4.Loomulik palli blokeerimine l\u00f6\u00f6gil on lubatud, kuid m\u00e4nguvarda kiire edasi-tagasi liigutamine keelatud!!<\/p>\n 5. Peale l\u00f6\u00f6dud v\u00e4ravat pannakse pall m\u00e4ngu keskv\u00e4ljale v\u00f5i vastava ava olemasolul selle kaudu m\u00e4nguv\u00e4ljale selle v\u00f5istkonna poolt kellele l\u00f6\u00f6di v\u00e4rav.<\/p>\n 6. Juhul, kui pall p\u00f5rkab v\u00e4ravast tagasi v\u00e4ljakule loetakse seda v\u00e4ravaks ning m\u00e4ng j\u00e4tkub vastavaltreeglitele.<\/p>\n 7. Kui pall m\u00e4ngu k\u00e4igus v\u00e4ljub v\u00e4ljaku piiridest pannakse see m\u00e4ngu keskv\u00e4ljale v\u00f5i vastava ava olemasolul selle kaudu kaudu m\u00e4nguv\u00e4ljale ,palli v\u00e4lja l\u00f6\u00f6nud v\u00f5istkonna poolt.<\/p>\n \n \u00d5huhoki<\/strong><\/span><\/p>\n Kuigi arvati palju aastaid, et \u00f5huhoki leiutajaks oli Brunswick Billiardsi t\u00f6\u00f6taja Bob Lemieux, leiutasid \u00f5huhoki tegelikult siiski Phil Cross, Manin Bob ja Brad Baldwin. Just nende meeste juhtida oli projekt, mis uuris umbes 1969. aastal m\u00e4ngu h\u00f5\u00f5rdevabal pinnal. M\u00e4ngu v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine j\u00e4i soiku, kuid siis otsustati, et \u00f5huhokil v\u00f5ib olla tulevikku m\u00e4ngumaailmas ja arendustegevust j\u00e4tkati. S\u00fcndis \u00f5huhoki (Air Hockey). Siiski on tegu vaid arvamustega ja tegelikku t\u00f5de ei teata. Kindel on vaid see, et esimese patendi sellisele lauale taotles Phil Cross koos teiste inseneridega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Noolem\u00e4ng \u00dcks populaarsemaid noolem\u00e4nge on “301”, “501” ja teised “x01” suurema algsummaga m\u00e4ngud. Nii 301 kui ka 501 m\u00e4ngude p\u00f5him\u00f5tteks on iga viskega algsummast punkte alla lahutada. M\u00e4ngu v\u00f5itjaks osutub m\u00e4ngija, kes saab oma punktid esimesena t\u00e4pselt nulli. M\u00e4ngu reeglid 1. Iga m\u00e4ngu alustatakse 301 (501) punktist. M\u00e4ngu m\u00f5tteks on algsummast punkte lahutada ja iga […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":4,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/12"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=12"}],"version-history":[{"count":17,"href":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":863,"href":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions\/863"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.valgabowling.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=12"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\n<\/span><\/strong><\/p>\n
\n<\/span><\/strong><\/p>\n![\"lauajalgpall\"](\"http:\/\/www.valgabowling.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/09\/lauajalgpall-300x234.jpg\" "\\"lauajalgpall\\"")
<\/p>\n